Kolmanda teema artiklite valikust valisin reflekteerimiseks Wilson et al. (2007) “Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems” kirjutise, kus autorid on välja toonud domineeriva (VLE) ja alternatiivse (PLE) disaini omadused ning viimase väljakutsed.
Domineeriva disaini omadused (VLE – Virtual Learning Environment):
1. Tööriistade ja andmete integreerimisel kursuse või mooduli konteksti järgitakse kindlat mudelit.
2. Asümmeetrilised võimalused õpetaja ja õpilase vahel. Organiseerimise ja loomise vahendid on rikkalikumad õpetajale kui õpilasele.
3. Ühetaoline kontekstikogemus, kus õppijatel on süsteemiga ühesugune kogemus: näevad sama sisu, samal viisil ja samade vahenditega.
4. Loodud standardite kasutamine on osaline kaasnähtud toodete suletud olemusest, mis pärsivad sisu avatud jagamist.
5. Piiratud juurdepääs sisule ja vestlustele. Enamik VLE sisu ei ole välismaailmale kättesaadav ning tihtipeale pole see kättesaadav ka isegi õppijatele pärast kursuselt lahkumist.
6. VLE tegevusala on tavaliselt organisatsiooniline, mis tähendab, et VLE muudab organisatsioonide ja õppijate kaasamise keeruliseks.
Alternatiivse disaini omadused (PLE – Personal Learning Environment)
1. Selle asemel, et suhelda ühe teenusepakkuja pakutavates kontekstides pakutavate vahenditega on PLE eesmärk kordineerida mitmesuguseid kontekste, mis toetaksid kasutaja eesmärke.
2. Süsteemis tuleks luua sümmeetrilised suhted – iga kasutaja peaks saama teenust kasutades ressursse nii tarbida, avaldada, korraldada, kontekste hallata ning oma vajadustele vastavaid tööriistu kasutusele võtta.
3. Kasutajad saavad oma soovile vastavalt teavet kontekstis ümber korraldada nii nagu nad soovivad, sh valida teabe ja tööriistad sellesse paigutamiseks.
4. PLE vaatenurgast on ühendus palju kriitilisem kui vastavus. Teenustega suhtlemiseks kasutatavate standardite ja protokollide hulk suureneb ning ei keskenduta üksnes haridussektori vajadustele vastavatele standarditele.
5. Erinevalt VLE-st tegeleb PLE ressursside jagamisega, mitte nende kaitsmisega.
6. PLE tegutseb isiklikul tasandil, kuna see koordineerib teenuseid ja teavet, mis on otseselt seotud selle kasutaja ja omanikuga. Sellegi poolest võib PLE-d pidada ka globaalseks, kuna teenuste hulk ei ole ühegi konkreetse organisatsiooni piires piiratud.
Artiklis kirjeldatud 5 väljakutset seoses personaalsete õpikeskkondadega:
1. PLE teabe struktuur on väga mitmekesine, seetõttu peaksid süsteemid olema võimelised töötama mitmekesise teabega või töötama piiratud andmetega.
2. Kui formaalsed haridussüsteemid on piiratud mitmekesisusega, siis mitteametlik õpe võib olla mitmekesisem oma suuruste ja osalejate arvu poolest ning on pehmete piiridega. Väga suurte kontekstidega kasutamine toob endaga kaasa nii tehnilisi kui ka kasutatavusprobleeme. Lahendusena pakutakse välja aktsepteerida pehmeid piire ning kujundada PLE selliselt, et see annaks kasutajale kohalikult tähendusrikkaid kontekstipiire.
3. Kuigi sotsiaalne tarkvara on gruppides edukalt toiminud, jääb ebaselgeks, kuidas koordineerida kollektiivseid tegevusi gruppide ja meeskondade vahel PLE kontekstis.
4. Selleks, et PLE disain saavutaks VLE-ga samaväärse või parema efektiivsuse taseme ning laiema rakendatavuse, on vaja täiustatud koordineerimist toetavate tehnoloogiate ja tehnikate edasiarendamist.
5. Kuidas saavad PLE ja VLE disainid koos eksisteerida? Autorid pakuvad, et disainid võivad olla lihtsalt paralleelse eluga, kus PLE muutub informaalse õppe domineerivamaks disainilahenduseks ja VLE jääb formaalsete haridussüsteemide võtmetehnoloogiaks. Või siis võib tulla ühenduse periood, kus VLE tooted hakkavad oma teenuseid PLE-s kasutamiseks avama.
Kokkuvõtvalt, PLE on mõeldud isiklikuks õppimise toetamiseks, võimaldades kasutajatel ühendada ja hallata erinevaid teenuseid ning jagada oma tagasisidet ja kogemusi teistega.
Sellised keskkonnad on praegu oluliselt populaarsust kogunud ning suuremas kasutuses. Näiteks ei saa me ilma Google Drive-ita või siis veel levinuma facebook-ita, kus saab liituda teemakohaste gruppidega ja jagada õppematerjale. Ka meie blogi on üks hea näide PLE disainist.
Minu personaalne õpikeskkonna skeem näeb välja selline:
Kasutatud kirjandus:
Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://doi.org/10.20368/1971-8829/247
Maarja õpiblogi 