Maarja õpiblogi

Õpikeskkondade ja võrgustatud õppe viimase ülesande juurde tulen piinlikkus- ja  ebamugavustundega tagasi. Mäletan selgelt antud aine õpilepingu kirjutamist, kus olin täis optimismi ning seadnud endale kõrged (tol hetkel enda jaoks realistlikud) ootused. Rohelise haridustehnoloogina olin kindel, et saan hulgaliselt tarkust kohe oma töös rakendama hakata, kui reaalsus oli see, et ma ei adunud ära kursuse…

Valisin sellel teemal endale lugemiseks “Networked Learning: Inviting Redefinition” artikli, mis selgitas võrgustatud õppe (i.k networked learning) kontseptsiooni ning selle olulisust peale Covid-19 pandeemiat. Artikkel sai valitud “pandeemia” märksõna järgi, sest antud perioodi mõju pakub mulle huvi. Olen arvamusel, et just sellel ajal hakati tehnoloogiat oluliselt rohkem väärtustama. Seda võis välja lugeda ka artiklist, kus…

Kolmanda teema artiklite valikust valisin reflekteerimiseks Wilson et al. (2007) “Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems” kirjutise, kus autorid on välja toonud domineeriva (VLE) ja alternatiivse (PLE) disaini omadused ning viimase väljakutsed. Domineeriva disaini omadused (VLE – Virtual Learning Environment): 1. Tööriistade ja andmete integreerimisel kursuse või mooduli konteksti järgitakse kindlat…

II teema puhul valisin loetavaks artikliks “An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become?” .Valik tuli isikliku vajaduse järgi omale paremini selgemaks teha, mis on õpihaldussüsteem. Autorid toovad artiklis välja, kuidas õpihaldussüsteeme aetakse tihti segamini ning selgitavad lahti, kuidas LMS (i.k Learning Managament System) erineb…